Lletres: Untsakad. Paul Randmaa Metsavendade Salga H?mn.

On palju aega l?ind,
kui olin vaba ma
n??d metsavennana pean elama.
Ei see mind kurvaks tee,
et m??dust kevade
ja elul?budest pean loobuma.
On vaikne ?htutund,
k?ik teised n?evad und,
me ?mber hulgume, meil vabadus.
Siis sa mu neiuke
vaid kuulud minule
ja tulevikule me m?tleme.
Aus, ?ige eestlane,
sa m?tle sellele,
kus kallis kodumaa ja vabadus.
Ja hoidku iga noor
k?rgel me trikoloor

ja kalevite maa sa vabaks saa.
Kui peaksin langema
su eest mu isamaa,
kas ausas v?itluses v?i relvata.
Siis teadke s?brad k?ik,
mu hinge viimne h?ik,
te k?tte tasuge mu elu eest.
On vaikne hommikul
ja idast puhub tuul,
mets tasa kohiseb, ta kutsub meid.
Kui aga eestlane
loond riigi endale
siis metsast v?lja tulla tahame.