Lletres: Untsakad. S?duri Unistus.

?htu p?ikese viimased kiired
l??ne taevasse s?rama l?id
ja kui ?? sinult kajaka tiivul
kodu randadelt s?numeid t?i.
Minust maha j?i kodune talu,
kivid, k?nkad ja niitude raad,
seal kus lapsena jooksin paljajalu,
koplis kase all lillede raal.
Kaugel j?rvede taga kus metsad
latvu t?stavad pilvede pool,
kaugel metsade taga, kus meestel
saatus tundmatuid muresid toob.
Minust maha j?id isa ja ema,
minust maha j?id ?de ja vend,

ei ma teagi kas elavad nemad,
kas neil saabund on priiuse tund.
Tahan j?uda veel kodumaa randa,
n?ha t?useva p?ikese tuld,
tahan puhata kallima rinnal
n?ha loojuvat p?ikest kui kuld.
Ja kui saatus on m??ranud mulle,
et ma kodumaa kollet ei n?e
siis mu unelmad r?ndavad sinna,
kus on s?ramas p?hjala ??.