Lletres: Vennaskond. Reis Kuule.

Kolm, kaks, uks, null?
Pohjatus laotuses tahtedekett,
kosmosse soostab me kanderakett.
Kaks, uks, meis startides pakitseb oud,
meist vabaneb maakera kulgetombejoud.
Hobejalt laigivad meie skafandrid,
meist maha jaid atmosfaar, ookeanid, mandrid.
Tundmatus kauguses rohetab emake Maa.
Akvamariinsinist varvi on kraatrites kuupind,
teleekraanilt ma tervitan sind.
Koduplaneedile niipea me naasta ei saa.
Ule mustava tuhjuse kui parlikee
helendava trassina jookseb Linnutee.
igav nii maastik, kraatrite suud,
nii kaunis, nii kohutav naib meile kuu.
Illuminaatorist naha voib uksteist
tahtede taustal Apollo 11.
On reede ja juulikuu kuueteistkumnes paev.

Paiksekiired meist jatavad tumedad varjud,
vaikivad huuled, kuid sisemus karjub.
Voib juhtuda, et sinitaevast me enam ei nae.
Hobejalt laigivad meie skafandrid,
meist maha jaid atmosfaar, ookeanid, mandrid.
Tundmatus kauguses rohetab emake Maa.
Akvamariinsinist varvi on kraatrites kuupind,
teleekraanilt ma tervitan sind.
Koduplaneedile niipea me naasta ei saa.
Illuminaatorist naha voib uksteist
tahtede taustal Apollo 11.
On reede ja juulikuu kuueteistkumnes paev.
Paiksekiired meist jatavad tumedad varjud,
vaikivad huuled, kuid sisemus karjub.
Voib juhtuda, et sinitaevast me enam ei nae.